Doarodibme máhttá årrot juoga mij rubmahav báktje, degu tsábbmem ja tjiektjam, tsibrridallam jali nårddåma. Doarodibme aj máhttá årrot gå soames bahájt javllá jali nihttá, nåv at dav oadtju báktjasav vájmmuj, tjoajvváj jali oajvváj. Doarodibme aj máhttá årrot jus ållessjattuk duohtadallá mánájt seksuála mielajn. Dat gåhtjoduvvá seksuála vierredahko. Máná máhtti sjaddat vájvedum doarodimijn ålo lágásj sajijn degu ruoppton, skåvlån jali asstoájgen. Máná álu oadtju gielldet, ja javllat ij ållessjattugijda ja ietjá mánájda ja álu oadtju subtsastit jus juoga dåbddu boasstot. Mánájs la álu rievtes giehttot sijá vidjurav gåk siján la ja jus li sjaddam báktjidum doarodime baktu, ja ållessjattugijn la álu åvdåsvásstádus gulldalit mánáv ja bärrájgåhtset at sån oadtju viehkev.
Gå máná ja nuora båhti Mánájviessuj la dat dan diehti at ållessjattuga li sjuron máná väjos ja gåk sujna la vijor. Ájggomus Mánájviesojn la vaddet mánnáj ráfes ja mánájda hiebalasj birrusav ja biros galggá årrot guovddo guoradallamprosessan. Máná ma li jáhkedahtte vájvedum doarodimes ja vieredagos e galga birra jåråduvvat fábmudagáj gaskan ja dárbahit moaddi giehttot suv subttsasav. Mánájvieson tjåhkani máhttoulmutja máná birra ja máná buoremus álu le guovdon.
Mánájvieson gávnnu sosialtjensta, polijssa, ássjeguoddaliddje, dåktår mánájåssudagás ja aj psykolåvggå BUP:as. Sosialtjensta guoradallá máná dárbov várjjalibmáj ja vähkkáj. Polijssa guoradallá jus la juoga lágadibme dagádum máná vuosstáj. Mánájvieson aj gávnnuji ássjeguoddaliddje, dåktåra ja psykolåvgå. Ássjeguoddaliddje mierret gájkka märrádusájt polijsa guoradallamijn vierredagojs mánáj vuosstij, ássjeguoddaliddje mierret degu dal jus mánná galggá ságájdahteduvvat polijsas jali ij, ja aj jus mánná galggá guládaláduvvat äjgádij dagi. Guláskuttadijn boahtá mánná Mánájviessuj gånnå oadtju ságastit mánáságastahttejådediddjijn polijsas, dat gåhtjoduvvá mánájguládallam. Ságájdahttem mánájn báddiduvvá ja ietjá ulmutja degu dal sosialtjenstas máhtti tjuovvot guláskuddamav TV:a baktu ietjá lanjás. Dan láhkáj mánná ij dárbaha giehttot dav vaden jus sjaddá riekta, ja dat vuohke aj vaddá dav at ij dárbaha gärddádit suv subttsasav.
Gájkka mánájn la riektá ruopptobirrusij gånnå älla doarodime ja vierredago ja dat la máná åvdåstiddje gut adná åvdåsvásstádusáv at mánná oadtju suv dárbojt ja riektájt bärrájgåtsedum.
Veahkaválddálašvuohta sáhttá dagahit gibuid gorudis maŋŋel go soamis lea čiekčan, časkán, hoigala vai cikcon. Veahkaválddálašvuohta sáhttá maid leahkit go soamis dadjá hilbes diŋggaid dego ahte soamis uhkida muhtima, dat dagaha ahte bávččaga du váimmus, čoavjjis dehe oaivvis. Veahkaválddálašvuohta sáhttá maid leahkit jus muhtin ollesolmmoš guoská máná seksuála vuogi mielde. Dat lea fas seksuála illasteapmi. Mánát sáhttet vásihit veahkaválddálašvuođa máŋga sajis nu go ruovttus, interneahtas vai astuáiggis. Mánát sáhttet álo gieldit rávesolbmuid ja eará mánáid daguid ja galget álo muitalit jus juoidá dovdo vearrut. Mánáin lea álo vuoigatvuohta muitalit makkár dilli sis lea ja jus sii leat vásihan veahkaválddálašvuođa ja rávesolbmuin lea ovddusvástádus guldalit máná ja bargat vai mánná ožžo veahki.
Go mánát ja nuorat bohtet Mánáiddállui de rávesolbmuin lea surolaččat mot mánát veaddjet ja sin dili ektui. Ulbmil Mánáiddálus leat ahte láhčit mánáide dorvvolaš dili seammás go iskkusproseassa lea jođus. Mánná gii sáhttá vásihan veahkaválddálašvuođa ii galgá dárbbašit olu eiseválddit deaivat ja ii galgga dárbbašit muitalit su historjá máŋgii. Mánáiddálus leat ámmátolbmot čoahkis mánáid dihte vai sii leat guovddážis ja ahte sidjiide saddá buoremus dilli.
Mánáiddálus leat sosiálabálvalus, boliisa, áššeguoddi, doavttir Mánáidklinihkkas ja psykologa BUP:s. Sociálabálválusas isket mánáid suoji ja doarjja dárbbuid . Boliisa dukta jus lea vearredahkko máná vuoste leamas. Mánáiddálus lea maid áššeguoddi, doaktárat ja psykologat. Áššeguoddi meannuda visot mearrádusaid boliisa iskosis vearredaguid máná vuostá, áššeguoddi maid mearrida jus máná váhnemat galget jearahallut boliissas vai eai, ja jus mánná galgá jearahallut váhnemiid haga. Gažadeamis mánná boahtá Mánáiddállui ja doppe ožžo ságastit boliisa mánáidjearahallin, dan gohčodit mánáidgažadeapmi. Ságastallan mánáin galgá báddejuvvot ja eará olbmot dego ovdamearkka dihte sosiálabálvalusas sáhttet čuovvot gažadeami TV bakte nuppi latnjas. Go nu dahket de mánná ii dárbbaš go muitalit oktii jus saddá diggeášši.
Vædtsoesvoete maahta dagkerh årrodh goh bååktjehke kråahpine, irhkelimmie jallh laarhkome. Vædtsoesvoete maahta aaj dagkerh årrodh ahte naakenh vesties jïh nåakelaakan haenehte numhtie ahte vaajmosne, tjåejjesne jallh åejjesne vaejveste. Vædtsoesvoete aaj jis naaken geerve almetje maanam damta seksuelle vuekine. Dam gohtje seksuelle vædtsoesvoete. Maanah maehtieh vædtsoesvoetem gellie ovmessie sijjine dååjrehtidh, v.g gåetesne, skuvlesne, gaskeviermesne jallh frijjetïjjesne. Maanah iktegisth reaktam utnieh ijje:m jiehtedh geervealmetjidie jïh jeatjah maanide jïh iktegisth luhpie soptsestidh jis mij akth båajhtode domtoe. Maanah iktegisth reaktam utnieh soptsestidh dej tsiehkiej bïjre jïh jis leah vædtsoesvoetem dååjrehtamme. Geerve almetjh dïedtem utnieh maanam goltelidh jïh vaaksjodh maana viehkiem åådtje.
Gosse maanah jïh noerh Maanagåatan båetieh dellie dan gaavhtan geerve almetjh suvmieh mij akt nåake maanan healsoen jïh tsiehkien bïjre. Maanagåetien ulmie lea maana edtja jarngesne tjåadtjodh aktene jearsoes sijjesne mij buerie maanide dennie goerehtimmieprosessesne. Maanah giejtie såvma vædtsoesvoetem jïh irhkemem dååjrehtieh eah edtjh dohkh diekie seedtesovvedh åajvaladtjide jïh tjoeredh viht jïh viht soptsestidh dej tsiehkiej bïjre. Maanagåetesne dah profesjonelle leah maanan bïjre tjåanghkenamme jïh maanan bööremes iktegisth dïhte mij jarngesne.
Maanagåetesne dovne sosijaaledïenesje, polijse, joejtehtæjja, dåakterh Maanaklinihkeste jïh psykolååge BUP:ste. Sosijaaledïenesje goerehte jis daerpies maana vaarjelimmiem jïh dåarjoem åådtje. Pollise goerehte jis maana lea laakemeadtoem dååjrehtamme. Maanagåetesne aaj joejtehtæjja, dåakterh jïh psykolåågh. Joejtehtæjja dïhte gïeh nænnoste polijsen åvtegoerehtimmien bïjre, v.g jis pollise edtja maanam gihtjedidh jïh jis maana edtja dam darjodh eejhtegigujmie jallh dej namhta. Jis polijsegihtjedimmie dellie maana åådtje Maanagåatan båetedh gusnie åådtje maanagihtjedimmieåvtehkinie polijseste soptsestidh, dam gohtje maanagihtjedimmie. Dam soptsestimmiem sïjse spealede jïh jeatjah almetjh v.g sosijaaledïenesjistie maehtieh soptsestimmiem vuartasjidh TV:n tjirrh jeatja tjïehtjelistie. Nimhtie ij leah daerpies maanide dan bïjre soptsestidh jis reaktarååresjimmie dåapmoestovlesne sjædta jïh daate barkoevuekie dellie vadta maana ij daarpesjh gellie aejkieh soptsestidh mij deahpadamme.
Gaajhkh maanah reaktam utnieh årromesæjjan gusnie ij leah vædtoesvoete jallh irhkeme jïh åelie dïedtem åtna maanan daerpiesvoeth jïh reaktah geehtedh.
© 2024 Barnahus Älvsborg
